Ülekoormustasu

Ülekoormustasu (ka ülekoormustulu või võimsusjaotustulu) on raha, mis tekib erinevate elektri hinnapiirkondade vahelise börsihinna erinevuse tõttu. Ülekoormustasu võib kasutada vaid lähtuvalt Euroopa liidu regulatsioonides sätestatust.

26. juuni 2025 09.57

Euroopa regulatsioonide järgi tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige olemasolevate elektriülekandevõimsuste säilitamiseks ja uute rajamiseks tehtavateks investeeringuteks.

Elektribörsi operaator jagab ülekoormustulu süsteemihalduritele, kelle ülesanne on hallata ja arendada ülekandevõimsusi. Ülekoormustasust tehtavate investeeringute eesmärk on vähendada hinnavahet erinevate piirkondade vahel – kui hinnavahe kaob, kaob ka ülekoormustasu.

Ülekoormustasul on võrguteenuse hinda vähendav mõju. Kui investeeringuid ülekandevõimsusse rahastatakse ülekoormustasu abil, ei ole vaja selleks koguda lisaraha elektritarbijatelt ehk puudub vajadus nimetatud investeeringute rahastamiseks võrguteenuse hinda tõsta.

Teisisõnu – kui investeering tehakse ülekoormustasu arvelt, ei teki reguleeritud vara. Kui aga investeering rahastatakse võrguteenuse tasudest, suureneb Eleringi reguleeritud varade maht ning võrguteenuse hind peab katma lisaks investeeringule ka omaniku oodatava tulu ja võimalikud laenukulud. Seega on ülekoormustasust tehtavad investeeringud elektritarbijate jaoks soodsamad kui investeeringud, mis rahastatakse võrgutasust.

Seepärast on Elering nii ajalooliselt kasutanud kui kasutab ka tulevikus piiriülese mõjuga investeeringute rahastamiseks eelistatult ülekoormustasu, mis aitab hoida võrguteenuse hinda stabiilsemana. Ülekoormustasu kasutamine on võimaldanud Eleringil hoida võrguteenuse tasu samal tasemel, kui see oli 10 aastat tagasi. 

Ülekoormustasu selliselt kasutamine on elektritarbija vaatest üle paljude aastate kõige soodsam isegi juhul kui lühiajalisest vaatest tulenevalt oleks kiusatus kogutud raha koheselt ära kasutada ajutiseks võrgutasu langetamiseks.

Ülekoormustulu laekumine, kasutamine ja prognoos (miljonites eurodes)

Aastatel 2014-2025 ning 2026-2038

 

Aastatel

2014-2025

2026-2038

Laekunud
 

725

1 220

Kasutatud

446

1 499

Võrgutasu tõusu vähendamiseks 

79

129

Vastukaubandus

15

41

Sünkroniseerimisega seotud reservid ja varustuskindlus

77

462

Sünkroniseerimisega seotud investeeringud

101

22

Kriisivalmidus

0

117

Estlink 3

0

315

Eesti-Läti neljas elektriühendus

0

375

Muud investeeringud

174

38

Kokku jääk

279

0

Loe rohkem